Hiiu Kogujate Seltsi näitused Kärdla postkontoris algasid 9. aprillil 2001. aastal. Esialgu oli väljapanek kolmestendiline ning esimesed eksponaadid olid Elmo Viigipuu kogust: “Valik maksimumkaarte Eesti postmarkidega”, “Postiadministratsioonide Hiiumaa-ainelised väljaanded” ja “Kilde Kärdla postiajaloost”. Mõni nädal hiljem jätkusid näitused kahestendilisena ning alates 2011. aasta 1. juunist jäi käiku üks näitusestend. Enam kui 20 aasta vältel on
Alates 9. oktoobrist saab Kärdla postkontori näitusestendil näha Riin Viigipuu poolt tehtud postkaartide postkaartide valikut: Vähese valguse võlu. Rootsi.
Koerad ja kassid on meie truud kaaslased ning saabuva sõbrapäeva valguses on seda eriti paslik meelde tuletada. Alates 20. jaanuarist on Kärdla postkontoris üleval näitus “Karvased sõbrad”, kus näeb valikut postkaarte Riin Viigipuu kogust.
Kärdla postkontoris saab alates 23. novembrist näha Urmas Liit’i poolt koostatud jõulu- ja uusaastakaartide näitust.
20.06.1958 – 08.10.2022 Elmo Viigipuu sündis 20. juuni 1958. aastal Läänemaal Kasaril. Seal alustas ka oma kooliteed. Hiljem kolis pere Risti lähedale Piirsallu, kus Elmo käis 4. klassi Piirsalu algkoolis ja hiljem Risti põhikoolis. Keskkoolihariduse sai Elmo Haapsalu 1. keskkoolist. Õpingud jätkusid Tallinna Polütehnilises Instituudis raadiotehnika erialal ja inseneridiplomi sai Elmo 1981. aastal. See oli
30. jaanuaril paigutati Kärdla postkontoris asuvale näitusestendile Mati Matto väljapanek “Paul Keres 100”, milles tutvustatakse valikut male suurmeistrile pühendatud postmarkide esimese päeva ümbrikke, tervikasju ning eritemplitega ümbrikke ja postkaarte. Paul Kerese juubeliks ilmunud postmargi ja varasemate temaga seotud postiväljaannete kohta loe lähemalt filateelia foorumist.
30. detsembril paigutati Kärdla postkontoris asuvale näitusestendile valik tänapäeva suuri purjelaevu kujutavaid postkaarte Endel Lepisto kogust. Väljapanekuga tähistame 1. jaanuaril algavat merekultuuri aastat ja 200 aasta möödumist Hiiumaa tuntud laevaehitaja Peeter Pargo (1816-1889) sünnist (loe lähemalt Andres Pisa artiklist: 200 aastat teeneka hiidlase sünnist — Hiiu Leht 12.01.2016) . Enamik tänaseid suuri purjelaevu on kasutusel õppelaevadena.