20.06.1958 – 08.10.2022

Elmo Viigipuu sündis 20. juuni 1958. aastal Läänemaal Kasaril. Seal alustas ka oma kooliteed. Hiljem kolis pere Risti lähedale Piirsallu, kus Elmo käis 4. klassi Piirsalu algkoolis ja hiljem Risti põhikoolis.

Keskkoolihariduse sai Elmo Haapsalu 1. keskkoolist. Õpingud jätkusid Tallinna Polütehnilises Instituudis raadiotehnika erialal ja inseneridiplomi sai Elmo 1981. aastal. See oli veel aeg kui noor spetsialist ei saanud töökohta vabalt valida, vaid pidi läbima nn. suunamise. Kodukanti töökohti ei olnud, korterit pakkusid aga ainult kaks töökohta, üks neist Räpinas, teine Kärdlas. Kärdla tundus kodule lähemal ja nii asus Elmo 1981. aasta sügisel Hiiumaa sides tsehhijuhatajana, tõustes peagi peainseneriks. Ametinimetused ja ka tööandjad vahetusid aja jooksul, kuid Elmo jäi seotuks Hiiumaa sidega ligi 40 aastaks, kuni vanaduspuhkusele jäämiseni möödunud aastal.

Selle aja jooksul on side areng viinud meid vanadest releedega telefonijaamadest kiudoptilise internetipõhise sideni. Elmo oli selle tehnilise arengu kõrval ja mitte vaid, et tegi oma tööd, tema sooviks oli teha koos oma meeskonnaga rohkem kui ette nähtud ja tagada Hiiumaa inimestele parimad võimalikud ühendused. Juhtivtöötajana seisis ta oma alluvate hea käekäigu eest, ta hoolis neist ning keegi ei kuulnud tema suust kunagi etteheiteid. Ta oli tunnustatud ka kõrgemate ülemuste poolt. Elmot kutsuti tööle mandrile, kuid talle meeldis Hiiumaal ja nii jäi ta siia kuni elu lõpuni.

Elmo tutvus abikaasa Järviga juba keskkooli päevil, mil elati koos ühes ühiselamus ja Elmo aitas Järvit matemaatikas. Hiiumaale tulid nad juba perena, vanim poeg Rain sündis peatselt peale Hiiumaale kolimist, teine poeg Raul kahe aasta pärast. Tütar Riin sündis perre 1994. aastal. Paraku jäi Elmo üsna varakult leseks. Pojad olid selleks ajaks täiskasvanud, kuid Elmo toetas tütar Riini nii keskkooli ajal kui hiljem bioloogiaõpingutel Tartu Ülikoolis kuni doktorantuurini.

Juba koolipõlves sai Elmo hobiks filateelia. Esimest korda osales ta filateelianäitusel Haapsalus 1975. aastal. Hiiumaale tulles astus ta kohaliku filatelistide seltsi liikmeks ja valiti oma pühendumise tõttu varsti seltsi esimeheks. Vabariigi taastamise järel sai ühendusest Hiiu Kogujate Selts, mis registreeris oma põhikirja esimesena Eestis. Ja Elmo oli seltsi esimees kuni surmani. Ta ei olnud pelgalt koguja suure algustähega, vaid pühendus kogutava igakülgsele uurimisele. Ta aitas kujundada eesti filateeliaalast terminoloogiat, asutas poja kaasabil filateeliaveebi ja filateeliaalase foorumi, ta hoidis ülal Hiiu Kogujate Seltsi kodulehte internetis, korraldas seltsi näitusi Hiiumaal. Aastatel 1993-2000 õppis ta Soome Filateelialiidu juures rahvusvaheliseks kohtunikuks  ning oli näituste žürii liikmeks. Eesti Posti ruumes Hiiumaal olid pidevalt üleval erinevad temaatilised näitused Elmo kogudest. Sellega sai ta tuntuks mitte üksnes Eestis, vaid ka raja taga, ning tema eestvõttel kohtusid vabariigi filatelistid ja Eesti Postmargi esindajad sügiseti meie saarel. Lisaks aitas ta mitmel noorel filateeliahuvilisel koostada näitusematerjale. Hiiumaa kohalikus lehes tutvustas ta regulaarselt uusi postmarke.

2018. aastal koostas Elmo kui filateeliaasjatundja raamatu Eesti postmarkide 100 aastat, mis kuulus Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatusarja.

Filateelia viis ka sügavama side- ja postiajaloo uurimisele, eelkõige Läänemaal ja Hiiumaal, ta oli hinnatud sideajalootundja terve Eesti ulatuses. Ajaloo- ja koduloohuvilisena astus ta ühena esimestest Muinsuskaitseseltsi. Lisaks markidele kogus ta ka Hiiumaa ja Läänemaaga seotud postkaarte, Tuntuks said Elmo eestvedamisel Hiiu Kogujate seltsi poolt korraldatud ühised vanade fotode vaatamised ja arutelud pildil olevate objektide, kohtade ja inimeste tuvastamiseks. Käesoleva aasta septembris toimus see juba kaheksandat korda, paraku ei olnud Elmol endal võimalik osaleda.

Lisaks sellele oli Elmo ka genealoogiahuviline, kuuludes Hiiumaa Genealoogide Seltsi, uuris oma pere ja Läänemaal kodukandi ajalugu ja isikulugusid.

Elmot on autasustatud Eesti muinsuskaitse seltsi Teenetemedaliga, 2021. aastal nimetati ta Hiiumaa aasta vabatahtlikuks ja 2022. aastal Vabariigi aastapäeva eel autasustas Vabariigi President teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Viimased eluaastad võitles Elmo raske haigusega. Hoolimata sellest jäi ta positiivseks ja jätkas oma tegevust nii kaua kui jõudu oli.

8. oktoobril suikus Elmo igavesele unele. Teda jäävad mälestama pereliikmed, lapsed ja lapselapsed, paljud kolleegid, huvi- ja hobikaaslased nii Hiiumaal, üle Eesti ja kaugemalgi. Tema lahkumisega jääb vähemalt esialgu suur tühimik Eesti filateelia ja üldse kogumise tandrile.

Puhka rahus, Elmo!