Tänavu 1. mail möödus 190 aastat Kärdla linna kujunemisele pannud kalevivabriku algusest. Selle väärika juubeli puhul on Pikas Majas avatud näitus “Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190”. Näituse üheks maisupalaks võib vaieldamatult pidada Hiiu-Kärdla kalevivabriku haruldasi kodurahasid ehk klubisid, mida kasutati vahemikus 1830-1886.

Klubide ametlik nimi oli Arbeits Quittung ehk eesti keeles töö kviitung. Esimesed klubid olid nahast, millel olid peal templid, järgmised papist ning viimased erinevat värvi rahapaberist. Nahast ja papist klubid ei olnud kuigi võltsimiskindlad ning seepärast tehti neid sageli järgi. Värvilisel rahapaberil klubisid oli raskem võltsida, kuid isegi seda on ette tulnud. Riik keelas mitmel korral (1836, 1862, 1864) klubide kasutamise, kuid see ei muutnud esialgu midagi. 1885. aastal külastas Hiiumaad Eestimaa kubermangu kindral-kuberner Sergei Šahhovskoi. Tema külaskäigu tulemusena sunniti vabriku juhtkonda klubisid tagasi ostma ja riigi väljaantud raha käibele võtma. Ümberkorraldused olid läbi viidud 15. veebruariks 1886. aastal. Klubid leidsid lõpu vabriku ahjudes.

Oma klubid on Hiiumaa Muuseumisse näitusele andnud erakollektsionäär Tõnu Karu, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja ka Hiiumaa Muuseumi enda kogud on esindatud.

Näitust “Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190” saab Pikas Majas vaadata igapäev 10-17.30 kuni 28.06.2019.

Eelnev on kopeeritud Hiiumaa Muuseumid SA veebilt ja facebook lehelt.

Vaata ka:
– 05.04.2019 uudist: Klubid Tallinnas näitusel
– ülevaadet: Kärdla kalevivabriku klubid